Psüühika ja haigused

Kui maailmas sünnib vägivald, sõjad, hoolimatus keskkonna- ja ümbritseva suhtes, siis on see märk, et maailm on haige. Kas meist keegi on adekvaatne üldse hindama kes on vaimuhaige?
On levinud arvamus, et vaimuhaigus on geneetiline. Teadlased arvavad, et psüühikahäiretele võib mängida olulist rolli keskkond ja elus kogetu. Mõnikord avalduvad isiksushäireid isikul, kes on lapsepõlves või ka täiskasvanuna kogenud füüsilist vägivalda, perevägivalda või lastel, kes on haiges keskkonnas ( näiteks vanemad tarvitavad alkoholi, narkootikume). Agressiivne ja ebaadekvaatne käitumine, meeleolumuutused võivad olla tingitud hoopis ebasobivast keskkonnast, mitte geneetilisest haigusest.

https://blogs.scientificamerican.com/observations/a-new-way-to-think-about-mental-illness/

Loogika ja käitumine.

Psühhiaatriakliiniku tabel.

Isiksushäirete kognitiivse profiili iseloomustus

Arvamus endast	Arvamus teistest	Põhiuskumused	Põhistrateegiad
Skisoidne Iseseisev, üksildane	Pealetükkivad	Teised ei vääri huvi, suhted loovad sega- dust	olla teistest eemal
Paranoidne Õiglane, õilis, haavatav	Sekkuvad, on õelad, diskrimineerivad, pahatahtlikud	Teiste motiivid on kahtlased; tuleb olla valvas	Ettevaatlikus, tähenduste otsimine, süüdistamine, vasturünnak
Düssotsiaalne Üksildane, iseseisev, tugev	kaitsetud, ärakasutatavad	õigus rikkuda reegleid, teised on nõrgad, teisi võib ära kasutada	ründamine, röövimine, petmine, manipuleerimine
Natsissistlik eriline, ainulaadne, tähtis, reeglitest kõrgemal	alluvad, imetlejad	olen teistest parem, väärin erilist suhtumist, olen reeglitest kõrgemal	teiste ärakasutamine, reeglite ignoreerimine, manipuleerimine, võistlushimuline
Histriooniline võluv, muljet avaldav	võrgutatavad, vastuvõtlikud, imetlejad	olen imetlusväärne; et olla õnnelik vajan teiste tähelepanu; võin lähtuda oma tunnetest	dramaatilisus, võrgutamine, viha, nutt, suitsiidizhestid
Vältiv tundlik halvustamise ja tõrjumise suhtes, halbsuhtleja, oskamatu	kriitilised, üleolevad, alandavad	on hirmus olla tõrjutud või alandatud, inimesed tõrjuksid mind kui teaksid, milline ma olen	hinnanguliste situatsioonide vältimine, ebameeldivate tunnete või mõtete vältimine
Sõltuv nõrk, abitu, oskamatu	hoolitsevad, toetavad, oskajad	toimetulekuks on vaja teiste abi, vajan pidevat toetust ja julgustamist	sõltuvussuhete kujunemine
Anankastne vastutustundlik, arvestav, noriv, pädev	vastutustundetud, püsimatud, oskamatud, enesekesksed	ma tean, mis on parem, üksikasjad on tähtsad, inimesed peaksid rohkem püüdma	reeglite rakendamine, perfektsionism, hindamine, kontrollimine, arvustamine, karistamine

https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/60-isiksushaired.htm

Kas tundsite siit tabelist enda ära? Mingeid iseloomujooni n.n. vaimuhaigustest on meis kõigis. Isik kes armastab üksi olla või mõistab maailm teisiti tvalisest, ei pruugi olla vaimuhaige.

Tänapäeva psühhiaatrias on hinnang haigele tema käitumismustri põhjal, see on loogikapõhine vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele.

Mis sunnib inimest ebaadekvaatselt käituma ja mis on ebaadekvaatsus?
Ühiskonna normidest ja moraalinormidest tunduvalt erinev käitumine loetakse ebaadekvaatseks käitumiseks. Iga käitumine, mis tundub ebaadekvaatne võib vihjata vaimuhaigusele. Kui inimene ei tea seda määratlust, siis lubab ta enesele vabaduse käituda aeg-ajalt ebaadekvaatselt. Mis on adekvaatsus? See on suhteline:

16.saj. loeti suurem osa Euroopa maades normaalsuseks end kuude viisi mitte pesta. See oli adekvaatne ja pesemini loeti ebaadekvaatseks, sest see pidavat tekitama haigusi.

17-18.saj. nõiajaht. Nõia kindlasks tegemiseks tehti veeprotseduur: Kui kinniseotud isik uppus, siis ta ei olnud nõid, kui ta ei uppunud siis ta oli nõid ja tuli põletada tuleriidal. Parukad, mis sisaldasid täisid ja suuremaidki isendeid, olid normaalsus ja nõutud norm.

19.saj. usuti, et rongiga sõitmine ja selle raputused ajavad inimesed hulluks. Kuni 20.saj. kandsid naised keha moonutavat korsetti ning usuti, et ilma selleta käivad vaid talupojad ja vaesem rahvas. Korsett rõhutas naiselikkust ja peenikest pihta. Kerged minestused iga emotsioonipuhangu peale olid tingitud korsetist. Kokkupressitud ja moonutatud organid said kannatada. Haige naise kuvand lisas romantismi ajale dramaatilisust.

20.saj. Inimeste tapmine ja juutide hävitamine loeti adekvaatseks. Süütute inimeste saatmine Siberisse Euraasia mandril – jälle normaalsus, selle kehtestas riik. Laste peksmine Nõukogude liidus ja ka mujal kodudes oli normaalne, seda varjati väljaspool kodu ja ühiskonna stundus kõik normaalne.

21.sajand.

Sõjad. Kui vaadelda sõdu ja tapmisi. Kes neid korraldab ja miks? Kas need on haiged inimesed? Me leiame, et sõjad on normaalsus. Meie noored mehed saavad sõjalise väljaõppe, et kaitsta oma kodumaad. Riikides on Nato väed või mõni muu sõjaline jõud, kes aitab kaitsta maad välisvaenlase eest. Normaalne on, et riigid sõdivad paremate pindade ja varanduse pärast. Konfliktide tekitamine, et anastada mingit maad – normaalne. Kauges minevikus korraldati noortele meestele meheks saamise kususeid, mis sisaldasid nälgimist ja füüsilist vastupidavust, mees kui tugevam pool pidi kaitsma nõrgemaid. Kas mehed ja naised on läbi aegade olnud erinevad ja meestes ongi tetav hulk agressiivsust, mida peab kuidagi välja elama? Kui kõik oleks vaid nii lihtne. On veider, et suurem osa sõdu on algatanud mehed ja supikeetjatest (naistest) ei ole ajaloos palju räägitud.

Elevantide, kaelkirjakute jt. loomade julm hävitamine, tapmine normaalne. Ökoloogia hävitamine normaalne. Sisuliselt hävitame oma laste tulevikku.

Viha ja vägivald. Sellele leitakse loogiline seletus. Ka vaimuhaigeid tunneb sageli ebahariliku käitumise poolest, mis päädib viha ja vägivallaga. Haige inimene saab vihastab või reageerib ebaloogilisel, sest saab omamoodi olukorrast aru, on liiga emotsionaalne. Peresiseseid vihastamisi ja üksteise peale karjumisi loeme me normaalsuseks. Adekvaatne viha on lubatud, et mitte kahjustada maksa, ütleb hiina meditsiin (Hiina punktiteraapia). Kus läheb piir millal viha on normaalne ja millal ta ei ole enam normaalne?

Kontrollimatu käitumine, mis justkui ajendatud vihast, võib olla põhjustatud haigest kilpnäärmest, haigetest neerudest või hormoonide talitlusehäirest, kuid paljus osas diagnoositakse agressiivset käitumist, kui vaimuhaigust (“Ravimine taimedega” M.Treben 1986.). Hormoone juhib vegetatiivne närvisüsteem, mis ei allu tahtele, kuid hormoone saab ravida tänapäeval ravimitega.

Mõtlemine ja mõistmine

Lapsepõlv. Joodikute lapsed, vägivaldne lapsevanem, vanemad ei hoolitse laste eest, vägivaldne pereliige, vägivaldsed sõbrad, sõja lapsed, ekstreemsed olukorrad jne. Kuidas saada maailmas hakkama, kas siin on üldse mõistmist ja armastust? Miks kõik on minu vastu? Laps areneb vastavalt sellele mida ta omastab ümbritsevast maailmast, Kui 5. a lapsele on öeldud, et ta on halb, siis võib see uskumus kinnistuda ja jääda ka täiskasvanuna (Uku Masing “Pessimismi põhjendus “ v.a.1986.a) . Täiskasvanu areneb sarnaselt lapsele omastades infot ümbritsevast maailmast, kuid suurem osa arenemisest toimub siiski varases lapseeas. Lapse närvisüsteem on haavatavam.

2. Hirm olla koduta, rahatu olek, hirm elada koos kellegagi, hirm haiguse ees, hirm jääda üksi. Kui inimene ei suuda leida enda elule tasakaalu, siis võib see põhjustada vaimuhaigust. Tasakaalu mõjutavad: suhestumine teistega (inimene on karjaloom), isiklik- ja intiimelu, töö, majanduslik seis, suhtumine iseendasse e. iseendaga läbisaamine. Me korraldame ise paljus osas oma elu ja tähtis on, mida usume ja mõtleme.

I. Konfliktid inimestega ja arusaamade nihkumised normaalsetest moraalinormidest.

II. Ümbritsev maailm on hulluks läinud ja mina olen ainuke normaalne.

Kuidas eristada, ka smaailm on hull või mina? Kas minu maailmataju on nihkunud või on maailm sedavõrd hull, et vaid mina saan asjadest õigesti aru. Vaimuhaigele on omane mõtlemine, et temaga on kõik korras ag teised ei mõista teda ja neil on midagi viga. Me ei tea täpselt mis on siin maailmas õige ja mis vale, kuid selgelt ei ole maailma arengule kasuks igasugune vägivald ja tahtlik kahju tekitamine, negatiivne suhtumine, kasuahnus. Soov maailma mõista ja olla mõistev on iseloomulik tervele mõistusele.

3. 20.saj. positiivne mõtlemine on vast kõigil loetud ja tuttav. See on midagi, mis vajumas aegade hämarusse nagu on ajalugu freudism, geeni teooriad, gestaltteraapia. Inimene haarab taas uue järele. Ometi on meis kõigis soov muutuda paremaks ja soov õppida maailma tundma, säilitada kaine mõistus ka kõige hullemas olukorras, sest olukorrad lahenevad. Kui häälestada end negatiivselt, siis on see juba energiavõnge, mis tõmbab ligi sarnast energiat. Samas on maailm karm – seda vaadates läbi roosade prillide saame tihti petta ja kogeme läbikukkumisi.

http://www.terapeut.ee/artiklid/teraapia-suunad/ida-ja-laane-psuhholoogia-sarnasused-ja-erinevused-1-jarg/

4. Stress ja arenev depressioon.
Kui vaadata loomade käitumist, siis stressis looma käitumine on justkui natuke närvihaige käitumine. Sama ka inimesega. Stressi põhjused on erinevad. Stressis pikemaaegse oleku võib põhjustad meie suhtumine ümbritsevasse ja ka meie endi või kellegi poolt tekitatud olukord. Aluseks on terve mõistus, mis rasketes olukordades kipub kaduma.

5. Ego. Olla parem kui teised, olla tähtsam kui teised, olla midagi väärt. Suur lõhe selle vahel, mis sa tegelikult oled ja mis sa tahaksid olla. Olla realist aga püüelda ikka paremuse poole? Kui tegelikkusega ei suudeta leppida võib see põhjustada vaimuhaigust.

Püüe olla parem ja püüe olla keegi, kes me tegelikult ei ole – see on lisakoormus. Terve psühhikaga inimene on loomulik.
6. Nõrganärvilisus. Iga väiksemgi koormus või üleelamine põhjustab pahameelt ja halba tuju, väsimust. Elu on keeruline. Me elame tihti oma elud keeruliseks. Kas elu on keeruline või tundub mulle, et minu elu on keeruline? Sisemise rahu leidmine on kunst. Loodus on harmoonilisem ja temalt on palju õppida.
7. Laiskus või haigus. Klassika: mulle ei meeldi teha seda pesumaja, raamatupidaja tööd aga ega ma midagi muud ei oska ka. Sellised olukorrad põhjustavad stressi ja haigusi. Budismis on ilus ütlus: usu looda ja armasta. Tänapäeval on olemas võimalused, et teostada end alal, mis sobib. Eriala õpetavad koolid, kursused Meil on vaba juurdepääs teadmistele, toetavad institutsioonid.
8. Ma kuulen hääli.

Ma näen ingleid, ma näen inimesi värvides. Anomaaljad on täiesti olemas ja seda on ka tõestanud tänapäeva teadus, kuid kas sa näed neid või kujutad ette? Ongi fantaasia ja sa kujutad enesele ette? Kuidas teha vahet tegeliku ja kujuteldava vahel? Neljanda dimensiooni tajumine on antud väga vähestele meist. Tänapäeval on terveid kursuseid, mis tegelevad ekstrasensoorsete võimete arendamisega. Kui palju sa tegelikult näed ja kui palju Sa kujutad ette? Kas suudad vahet teha fantaasial ja tõelisel nähtamatul maailmal?Kas suudad ennast “kõrvalt vaadata” – on su käitumine normaalne?
Lugu: Selle loo rääkis mulle inimene, kes oli läbinud nõukaaegsed (NSVL) hullumaja ravid.
“Igakord küsis arst minult, et kas ma kuulen hääli? Lõpuks viskas üle ja ma ütlesin, et no kuulen jah kas tead.”
See naine oli lõpetanud oma Ülikoolid Cum Laude. Äkki oli tegu hoopis geeniusega keda keegi ei mõistnud. Tol ajal olid ühiskonna normid palju kitsamad ja igasugunegi kõrvale nihkumine loeti vaimuhaiguseks.

Vaimuhaige oskab sageli varjata oma haigust. Üllatavalt palju on inimestel luukeresid kapis, mida tema lähikondsed ei oska isegi aimata. Haige käitumine kodus on vägivaldne, kuid väljaspool kodu ta oskab käituda normaalselt. Pedofiilid võivad olla samas eeskujulikud isad kodus ja tublid töömehed tööl ning keegi ei kahtlusta nende haigust.

Inimese psühhika olevat keeruline, kuid tõde on sageli lihtne oma olemuselt. Kaine mõistus erinevates olukordades ja elus ja rahulik meel aitavad olla terve, aga samas maailma tajumine tundega, Emotsioon ei ole tunne, see on sageli pigem kujutlus, et mind häirib miski. Kui mitte lasta häirida vaid hinnata olukorda kainelt, siis ei teki ka emotsioon. Liigne muretsemine ja emotsionaalsus igas olukorras on kurnav kehale ja vaimule. Olukorrad lahenevad. kurbus möödub ajapikku, viha leebub, mure laheneb. Kas on põhjust vihane olla ja kas see aitab olukorda lahendada? Ei.

Lisa:

RAVI

Looduslikud ravimid:

Asvagandha on looduslik keha energiate tasakaalustaja, tugevdab närve.

Bachi stressitilgad. Nerheel. Närvisüsteemi tabletid “Rõõm” (müüakse apteegis). Glütsiin. Nervostrong (loodupoed.) Cbd õli. B-vitamiinid, D-vitamiin ja raua norm tase organismis.

Kange piparmündi tee, palderjani tee, köömne tee, hariliku pune tee, lavendli tee, meliss, lavendliõli, kukesaba tee. Näistepuna teed juua kaks korda päevad ja teha kolme nädala kuur. Organismi põletikke raviviad ja tugevdavad võilill, teeleht. Terves keha son terve vaim – seega tervislikud eluviisid.

Seansid ja koolitused:

Access Barsi seansid, Kiirelt elu muutvad koolitused.

Peaasi.ee .

olistiline regressiooni teraapia Holistika instituudis.

Tiit Lilleoru koolitused. Psühhoteraapia grupid.

Kogemusnõustajad.:https://www.yhiselt.ee/kogemusnoustaja-teenus/

Teraapia:

Külmateraapia. Imeravija Galina Toliattis. Dr. makarovi tehnikad.

https://rtd.rt.com/films/ice-maiden-film/#part-1

https://www.youtube.com/watch?v=eJo9qQo-nos

2. Soe dušš omab rahustavat ja stressi alandavat effekti.

3. Teen seda, mis meeldib: sport, seltskond, töö, pubis aja veetmine, ujumine. Kindlasti on veel midagi, mis sulle meeldib. Raske depressiooni ja haiguse korral ei meeldi ükski tegevus. G.Aarma ravis külmavanniga raskeid närvihaigusi. Lisaks oli soovitas igapäevast aktiivset tegevust, kus pulss on 120 ja rohkem ja jalutamist mere ääres.

2. Valgusravi. https://www.itk.ee/patsiendile/kliinikud/taastusravikliinik/ambulatoorse-taastusravi-keskus/valgusravi

4. Loovteraapia. https://www.malverk.ee/?gclid=Cj0KCQiA-aGCBhCwARIsAHDl5x-TF547vNCa1Zt5ILEY9t7bhJZrnHBstRMv8HgVw3FYwSYGYoU_POgaAhktEALw_wcB

5. Muusikateraapia

6. Tööteraapia

7. Hüpnoteraapia. http://teraapiakeskus.ee/paketid-ja-tooted/hinnakiri/

8. Psühhoteraapia. https://marienthalikliinik.ee/psuhhoteraapia-meetodid/

Kasutaud materjal:

http://kodu.ut.ee/~masso/RMasso_GENEETIKA_konspekt_indeksiga.pdf

http://www.eatl.ee/wp/wp-content/uploads/Tegevusjuhendaja_k%C3%A4siraamat.pdf

http://www.eau.ee/~jleetsar/VII_vihiku_tekst.pdf

https://blogs.scientificamerican.com/observations/a-new-way-to-think-about-mental-illness/

https://www.virtuaalkliinik.ee/haigusteave/2016/05/20/isiksushaired