Raffaello Santi ja pühad

Kevadpüha. RAFFAELLO SANTI “DEPOSITION” (KRISTUSE HAUDAPANEK).  Valminud 1507.a.

On taas käes kevadpühad, mida me kutsume munadepühadeks. Ülestõusmispüha tähistab paastuaja lõppu ja seda tähistatakse koos kevade saabumisega. Ülestõusmispüha on tuntud kui mälestus ja austusavaldus Kristusele. Keskseim teema on kristlikes maades Jeesuse Kristuse surnuist ülestõusmine. Kuna aeg mil see sündis kaugeneb üha, siis on ajaloost varasem pildimaterjal vägagi värskendav. Maalin pisukese pildi sellest kuidas on kujutanud sündmust Raffaello Santi, kuulus kunstnik renessansi ajast.

Raffaeli „Depositon“ on õlimaal puutahvlil. See on noore Raffaeli too, millega ta saavutab tuntuse. Teose tellis oma poja auks Itaalia rikas linnakodanik Atalanta, kelle poeg sugulassõjas mõrvati.

Pildil näeme Jeesust kantuna Kolgatalt. Kõrval minestanud Neitsi Maarja. Teda hoiavad ja lohutavad  Neitsi Maarja õde ja Maarja ja Jeesuse jüngri Kloopase naine. 16.saj. Katoliiklikes maades on Neitsi Maarjal Jumalaemana tähtis  roll  ja kujutatuna kunstis on surnud Lunastaja enamasti koos minestanud Neitsi Maarjaga. On siis tegemist ristil olemise või mahavõtmise, haudapanemisega. Maarja jõuab kujutavas kunstis läbi sajandite minestada igal hetkel sellel pikal teekonnal. Pärimuse järgi minestas Jumalaema risti juures kui poeg suri ja seda siiski vaid korra.

https://en.wikipedia.org/wiki/The_Deposition_(Raphael)

Jeesuse surnukeha võtavad maha piibli järgi vaid kaks meest – Nicodemus ja  Joosep Arimaatiast, kes viivad ta ka hauda. Joosep ja Nicodenmus (endine variser) on piibli järgi Jeesuse jüngrid (Johannese 7: 50-51)  Kunstniku käe all saab Kristuse ristilt mahavõtmisest kümne figuuriline kompositsioon. Tegevuse annavad edasi selgelt hingestatud näod ja poosid. Jeesuse haavadest immitseb verd. Kas naelad löödi sellest kohast kätel? Jäme nael on pisut raske suruda läbi kontidest, ka ei püsiks keha ristil, loogilisem koht on  kuuluu ja kodarluu vahel, see kus algab randmeosa. Kuid selline oli  jutustav kujutusviis enamikel tolle aja ja ka hilisemalt „Deposito Endimbment“ („Jeesuse haudapanek“) piltidel. Nicodemus näeb vaeva Kristuse jõuetu keha kandmisega. Ta ilusad jalamusklid on pingul ning pilk on palves ülesse:

” Isa, Sa ju lubasid, et Su poeg ärkab!”.

Ei olegi päris selge, kes on lunastaja jalgu hoidev keskne jõuline noormees. Kõikide pühade isikute peade kohal on  nimbused, ees sammuval noormehel seda ei ole, mis annab arvata, et on kujutatud teose tellija surnud poega Griffonetot. Oli see Atalanta palve, kujutada pildil ka poega? Habemik, kes meile otsa vaatab on arvatavasti Evangelist Johannes. Teraselt, pilk meie suunas, nii ta jutustab  meile lugu. Sellist võtet kasutasid ka teised renessansi meistrid. Arimaatia Joosep sooviks ka Jeesuse kõrval olla, kuid ta saab kiigata vaid üle õla. Johannes tundub pisu vana ja sobiks pigem Arimaatia Joosepiks. Kuidagi on loo jutustuse täpsus pika ajaloo vältel segaseks muutunud ja ei oska ajaloolased enam väga täpselt öelda kes on kes. Ahastav  Maarja Magdaleena hoiab Jeesuse kätt. Biiblis on Maarja Magdaleena endine kurtisaan, kes saab valgustatuks läbi Jeesuse ja on üks Jeesuse järgijaid, kuid uuemad teadlaste ja ajaloolaste versioonid on, et ta oli Jeesuse naine.

Raffaeli pilti kaua vaadeldes on tunne, et viibin kusagil seal ja minust möödub kiirelt ja tegusalt leinav ja ahastav seltskond, sest kujutatu on nii elav nagu oleks see siin ja praegu. Raffael on olnud sündmuste keskel ja maalinud selle pildi sealsamas!? Taamal on kaks tibatillukest rooma sõdurit veel risti juures. Juba on jõutud ära toimetada ka Krituse kaaskannatajate kehad kes  pärimuse järgi peaks veel alles olema. Sõdurite kujutised, hoolimata miniatuursuses, on elavas vestluses. Üks viipab käega ja üritab teisele midagi selgitada.

Raffaeli pildi temale omane ühtne koloriit. Tundub, et maastiku pruun-roheline on kindlalt eespool olevatest toonidest lahjem kokku segatud. Riietus  vastab stseeni kujutamisajale, kuid midagi on ka antiikkunstist, eriti plastiline figuuride modelleering mis  Raffaelile omane. Perspektiivinipid loovad avarust ja ruumi, on õhuliikuminegi tunda.

Töö on Louvris kuni 1815.a. mil ta rändab tagasi Itaaliasse Borghese galeriisse. Täies komplektis töö enam nähtav ei ole. Tööd on rohkesti kopeeritud. Pika ajaloo vältel lähevad sageli originaalid piltidel kaduma ja koopiat peetakse originaalideks. On lootus, et originaal on tänapäeva siiski see, mis on Louvre´is.

https://et.eferrit.com/meet-nicodemus-jumala-otsija/

Piibel