Usust

Mõtteid fanatismi ja usu teemadel.

(Vt: Heigo Ritspek “Usu fanatismist”).

https://usuhaavad.wordpress.com/2016/06/04/eestikeelset-kirjandust/

Ajaarvamise algus. Olles näinud Jumalapoja väge on  jüngrite soov tuua  pimedasse maailma valgust. See on armastuse sõnum. Kuid maailm on kauges pimedas ajas. Jüngrite püüe rahvast meeleparandusele tuua lõppeb nende risti poomisega. Maailm ei ole selleks veel valmis.
“Armastage ja hoolige üksteisest”, ütleb Kristuse sõnum.(1Kr 13:1-7)
 Kas ei ole see fanatism, kui rahvamassid kuuletuvad vaguralt,  kui Jeesus tapetakse? Nad mõnitavad ja loobivad kividega Jumala poega. Pimesi allub rahvamass variseride poolt öeldule: “Me ei taha sind kividega surnuks visata mõne heateo pärast, vaid pühaduseteotuse pärast, sest sina, kes sa oled inimene, teed ennast Jumalaks.” Johannese 10:31-42

Nad süüdistavad teda selles, et Jeesus on keegi kes nimetab end Jumalapojaks, keegi kes teotab Jumalat.
Jeesus on poliitika ohver. Variseride võim hakkab vähenema ja Jeesuse oma kogub jõudu. Variserid ei saa seda lubada.
See hävituse mudel kordub ikka ja jälle ja inimene sugugi ei õpi.

Jeesuse jüngrite vabasurma minemine.

Jeesuse jüngrid surevad pea kõik ristil (v.a. Johannes) oma usu nimel. Jüngrid uskusid, et armastuse õpetus on uks uuele ajastule ja sellest taganeda ei olnud mõtet. Ellu jääda ja ennast salata– kuid mis elu see on? Mida elu, siis üldse väärt on? 
Kas jüngritel on nii rumalas ühiskonnas mõtet jätkata, ühiskonnas kus õpetus armastusest ei toimi? On küll ema ja lapse armastus ja kusagil on ka tõeline hoolimine, kuid ühiskond on olnud alati rikkad ja vaesed,  kasuahnus ja hoolimatus.   Kas on mõtet elada maailmas, kus ei ole õiglust ja armastust? Kas inimese elu on ikka nii väärtuslik? Väärtuslik oleks ta siis, kui see lõppeks mullaga. Väga paljud meist põlvnevad sotsialistlikust ajast, kus marksistliku teooria järgi Jumalat ei olnud. Kui uskuda seda, siis on usu nimel surnud haiged inimesed, sest kõige väärtuslikum on inimese elu.
Enamik meist tahab uskuda, et on igavene elu ja elu jätkub peale meie maist teekonda. Meid teeb väga kurvaks marksistide usk–too usk, et inimene on peale surma põrm. Kui see on nii, et me kõik usume, et midagi on peale surma – parem elu, igavene elu, siis on enda ohverdamisel usu nimel siiski mingi mõte. 

"Emmause teel". Rembrant 1629
“Emmause teel”. Rembrandt. 1629.a.

Inimese südamesse on kodeeritud moraal ja südametunnistus.

Südametunnistus. Ühel kõneleb see rohkem ja teisel ei ole seda üldse kuulda, kuid me kõik tahame ainult head. Ka mõrvar on kindel, et tema tegu oli õige.
Kas peaksime olema tolerantsed mõrvarite, petiste ja vägistajatega? Ühiskonna moraal mõistab nad hukka. Siin saame me kõik ühtemoodi aru, et see ei ole õige. Kus muutub piir,  kus vale on õige ja õige on vale, ähmaseks? Need inimesed, kes on kogenud Jumalat (või ka nimetatud kõiksust), nad ei esita enam selliseid küsimusi, kas uskuda seda või toda?

Usufanatism ja sektid, rahva hävitamine sõdades ideede nimel.

Kuidas on see võimalik? Me laseme end allutada kellegi ideoloogiale. Kuidas see ikkagi sündis meiega, et me allume mingile ideoloogiale, mis on igasuguse inimsuse vastane? Kuidas me laseme põrgul sündida maa peal? Sest me kardame. Meie kartus on õigustatud. See on vägivald, mis sünnib ähvardusel. Fanaatikute ja poliitikute plaan on nii kavalalt üles ehitatud, et inimene enam ei märkagi kuhu ta oma uskumustes on jõudnud……
Rahvamassid alluvad hävitusplaanidele- hävitage teiseusulised paganad — need kristlased, hävitage juudid jne. Igal usundil ja uskumisel on oma uskumused. Kuid see on kõik inimeste poolt loodud süsteem.
Uskuda, et nööpe ei tohi kanda, uskuda, et naine ei tohi nägu näidata ja peab seda katma. Kõike võib uskuda. Usuvabadus on see, kui keegi ei keela sulle uskuda, mida sina tahad.
Riik kehtestab moraalinormid.
Totalitaarsed riikides:  Allumine vägivallale.
Kui vaadelda väikest Eestit, siis meil on terve hulk parteisid, kelle igaühel on oma usk oma Eestisse ja tegelikult on ka igal poliitikul oma uskumine ja arusaam. Kas saabki selles segaduses inimene talitada vaid oma südametunnistuse järgi? On mõttetu nimetada igat uskumist fanatismiks. Fanatism on ta siis, kui elu ollakse sunnitud elama kellegi käsul ja dikteerimisel, kahjustades iseennast ja teisi. Kui sa ei saa enam aru, mis on õige ja vale, siis on see pigem mõistuse nüristumine, ähmastumine.
 Sõja julmused tehakse kellegi käsul. Keegi paha keda me püüame hävitada, keegi,  keegi kelle õigusi diskrimineeritakse. Tappa ei tohi. Seda ütleb piibel. Ometi on kõik sõjad usu nimel. 
Mida siis teha, et sõdu ei oleks? Kuidas ohjada pahasid, kes tapavad. Kuidas ohjeldada fanaatikuid ja haigeid inimesi? Kas neid saab kuidagi veenda või saab neid kuidagi ellimineerida? Kas pahad on need kes sõdu korraldavad? Kuidas neid ellimineerida?
On olemas sõja politsei kes tegeleb sõja kuritegudega.
Politseita kahjuks ei tule ükski ühiskond toimi. Kommunistid uskusid, et inimene saab nii moraalseks, et pahategusid ei tehtagi.  Tänini ei ole ideaalset ühiskonna vormi veel leiutatud, ühiskond mis rahuldaks kõiki ja kõik oleks nii moraalsed, et kurjust ei olekski vaja ellimineerida. 
Prohvetite sõnumid. Prohvetid, selgeltnägijad, teoloogid ja teadlased. Neid loetakse autoriteetideks. Nende arvamusi respekteeritakse.
Meenutus piiblist isast ja pojast.
Jumal käsib poja ohverdada. Mees läheb sõnumit kuulekalt täitma. Jumal ütleb siis, et ma näen sinu kuulekust ja mehe poeg jääb ohverdamata.( Moosese 22:1-24.) Mis oleks juhtunud siis kui too mees ei oleks allunud Jumalale? Surm on see, mida me kardame ja rohkem veel me kardame oma lähedaste pärast. Selles loos tekkib palju küsimusi. Kuidas talitada? Kui prohvet on meile öelnud, et tuleb teha nii– või teadlane on tõestanud, kas meie julgeme siis talitada vastupidi? Kus on õige ja kus on vale? Usklik ütleks, et palveta ja sa saad vastuse. Kuid kui vastajaks ei ole see püha tõde vaid midagi muud? Kui minuga ei kõnele Jumal ja inglid. 
Südametunnistus. Mis see on? Midagi jah on seal meie sees, mis meile ütleb kuidas talitada aga ikka me eelistame kuulata kedagi targemat. Kas see meie sees on joonistunud ja konstrueeritud vaid sellest mida oleme kuulnud?
 Elu tundub vahel keeruline isegi meie südametunnistusele ja raske on õigeid valikuid teha.

Kasutatud kirjandus:

http://usumaailm.harta.ee/loe.php?tuup=artikel&id=68

https://www.christianity.com/church/church-history/timeline/1-300/whatever-happened-to-the-twelve-apostles-11629558.html

Be happy!

1 thought on “Usust”

Leave a Comment